Vahelduseks ilusate ja heade lauamängude sekka ka midagi sellist, mis samuti jätab kustumatud muljed mällu... aga mitte positiivses mõttes. Milline on mõne lauamänguri jaoks halb mäng ja miks.
Martti pani kokku oma nimekirja, millest ainult esimene mäng asus lihtsa vaevaga oma positsioonile: Kelgukoerad, 3 Commandments, Hamburgum, Origin: How We Became Human, Starship Catan.
3 Commandments.
Mäng, mida me ei lõpetanud kummalgil korral. Otsuste tegemine tundus olema suht-koht suvaliselt, ilma et sinu loogika või teiste tundmine oleks suuremat kasu andnud. Lisaks ei saanud keegi laua ümber aru, miks me seda teeme või kas see peaks olema tore ja lõbus. Kuna see oli esimene nn seltskonna mäng, mille ostsime soovituse peale ja üldse esimene mäng, mida üritasime oma sõpradega mängida ning neid meelitada lauamängudega tegelema, siis oli see tagasilöök ikka väga suur. Võib-olla mingis tugevas rollimängurite seltskonnas see asi ka töötab, aga mitte mulle/meile.
Selle mängu lõppu on mul olnud kõige raskem ära oodata. Mehhaaniliselt on mäng huvitav. Huvitavad elemendid, kuidas inimene puu otsast alla tuleb, kuidas tal aju välja areneb, kuidas teadmised erinevate rasside vahel levima hakkavad, kuidas ressursside omamine on tähtis ja tehnoloogiapuu jms - kõik on nagu tibens-tobens. Samas iga sammu astumine on suht keeruline ja raske. Selleks pead suutma mitmed asjad joonele ajada ning tagatipuks pead sa suutma hästi täringut veeretada. Ning oi oi! kui sa selle täringuveeretamisega hakkama ei saa, siis oota järgmist käiku ning sea aga asjad jälle nii, et oleks hea ja soodne. Lisaks see suurepärane ajastute vahetus, kus sinu suure vaeva ja raskusega ehitatud/arendatud tsivilisatsioon lihtsalt kokku kukub, kuna sa ei suuda veeretada täringu peal õiget numbrit. Ning seda pärast 6 tunnist mängu... oeh. Lisaks seda ajastute vahetust saad sa teha mängus 3 korda. Iga kord omades toredat võimalust nullist alustada, samal ajal vaadates, kuidas õnnesärgis sündinud opponent vajalikud veeretused ära teeb esimese korraga. Lisan igaks juhuks, et tegemist ei ole koostöö mänguga, kus teise õnnestumise üle suurt rõõmu saab tunda. See kena mäng saab läbi kõigest 12 tunniga, mille lõpus kõige paremini juhitud rahvusgrupp siis võidukalt maailma parim on.
Mäng ise on teaduslikust vaatevinklist igati paigas. Jah, ajalooliselt kõik suured ja tugevad tsivilisatsioonid lagunesid ning nende asemele tulid uued ja paremad, aga tegemist on siiski mänguga. Näha enda tööd ja vaeva kokku kukkumas ja põrmu langemas, ei ole tore, eriti kui opponentidel sellist asja ei juhtu. Kui kogu see täringu teema ja liiga suur random mängust välja pookida ning lühemaks pakkida, oleks tegelikult tegemist täitsa toreda ja vahva mänguga. Sellise pika mängu saatus ei saa oleneda sellest, kas sul õnnestub mängu 8/9ndal tunnil ära teha üks täringuveeretus või mitte.
Martti pani kokku oma nimekirja, millest ainult esimene mäng asus lihtsa vaevaga oma positsioonile: Kelgukoerad, 3 Commandments, Hamburgum, Origin: How We Became Human, Starship Catan.
3 Commandments.
Mäng, mida me ei lõpetanud kummalgil korral. Otsuste tegemine tundus olema suht-koht suvaliselt, ilma et sinu loogika või teiste tundmine oleks suuremat kasu andnud. Lisaks ei saanud keegi laua ümber aru, miks me seda teeme või kas see peaks olema tore ja lõbus. Kuna see oli esimene nn seltskonna mäng, mille ostsime soovituse peale ja üldse esimene mäng, mida üritasime oma sõpradega mängida ning neid meelitada lauamängudega tegelema, siis oli see tagasilöök ikka väga suur. Võib-olla mingis tugevas rollimängurite seltskonnas see asi ka töötab, aga mitte mulle/meile.
Hamburgum.
Um, "Like watching paint dry on the wall". Rämedalt kuiv, igav. Mängu erinevad osad ei tundunud omavahel väga hästi seotud olema, erinevatel "valuutadel" ei olnud mingit vahet ja see mäng venis ning ei tahtnud lõppeda. Igaüks nokitses omaette. Mingit konflikti oli üritatud ka sisse tuua, aga see tundus rohkem selline, et "noh, kui te väga tahate omavahel nagistada, siis laske käia, aga ega suurt mõtet sellel pole".
Um, "Like watching paint dry on the wall". Rämedalt kuiv, igav. Mängu erinevad osad ei tundunud omavahel väga hästi seotud olema, erinevatel "valuutadel" ei olnud mingit vahet ja see mäng venis ning ei tahtnud lõppeda. Igaüks nokitses omaette. Mingit konflikti oli üritatud ka sisse tuua, aga see tundus rohkem selline, et "noh, kui te väga tahate omavahel nagistada, siis laske käia, aga ega suurt mõtet sellel pole".
Starship Catan.
Kahe mängija mäng - kogu resursse ja arenda laeva. Iseenesest ei olnudki nagu halb, aga kahe mängija mäng, mis ei lõpe ka kahe ja poole tunniga otsa, samal ajal kui mängu reeglid ja käik on lihtsad, võiks läbi saada poole tunni, maksimaalselt tunniga. Lisaks memory-element (vist) nelja erineva kaardipaki järjekorra meeldejätmiseks ning seda üle 2 tunni järjest. Lisaks tundusid mingid arendused olema teistest peajagu üle ning mängijal, kes need endale sai, oli teise ees räme eelis ning võit oli sellega põhimõtteliselt kindel. Ning ikka ei saanud mäng läbi, vaid kestis veel tund aega... Pärast mida me lihtsalt pakkisime asja kokku ilma, et oleks seda lõpuni mänginud. Komponentide poolest oli suht OK ja mehhaanika isegi mingil määral huvitav, aga kui asi venib ja venib ja venib...
Originis: How We Became Human.Kahe mängija mäng - kogu resursse ja arenda laeva. Iseenesest ei olnudki nagu halb, aga kahe mängija mäng, mis ei lõpe ka kahe ja poole tunniga otsa, samal ajal kui mängu reeglid ja käik on lihtsad, võiks läbi saada poole tunni, maksimaalselt tunniga. Lisaks memory-element (vist) nelja erineva kaardipaki järjekorra meeldejätmiseks ning seda üle 2 tunni järjest. Lisaks tundusid mingid arendused olema teistest peajagu üle ning mängijal, kes need endale sai, oli teise ees räme eelis ning võit oli sellega põhimõtteliselt kindel. Ning ikka ei saanud mäng läbi, vaid kestis veel tund aega... Pärast mida me lihtsalt pakkisime asja kokku ilma, et oleks seda lõpuni mänginud. Komponentide poolest oli suht OK ja mehhaanika isegi mingil määral huvitav, aga kui asi venib ja venib ja venib...
Selle mängu lõppu on mul olnud kõige raskem ära oodata. Mehhaaniliselt on mäng huvitav. Huvitavad elemendid, kuidas inimene puu otsast alla tuleb, kuidas tal aju välja areneb, kuidas teadmised erinevate rasside vahel levima hakkavad, kuidas ressursside omamine on tähtis ja tehnoloogiapuu jms - kõik on nagu tibens-tobens. Samas iga sammu astumine on suht keeruline ja raske. Selleks pead suutma mitmed asjad joonele ajada ning tagatipuks pead sa suutma hästi täringut veeretada. Ning oi oi! kui sa selle täringuveeretamisega hakkama ei saa, siis oota järgmist käiku ning sea aga asjad jälle nii, et oleks hea ja soodne. Lisaks see suurepärane ajastute vahetus, kus sinu suure vaeva ja raskusega ehitatud/arendatud tsivilisatsioon lihtsalt kokku kukub, kuna sa ei suuda veeretada täringu peal õiget numbrit. Ning seda pärast 6 tunnist mängu... oeh. Lisaks seda ajastute vahetust saad sa teha mängus 3 korda. Iga kord omades toredat võimalust nullist alustada, samal ajal vaadates, kuidas õnnesärgis sündinud opponent vajalikud veeretused ära teeb esimese korraga. Lisan igaks juhuks, et tegemist ei ole koostöö mänguga, kus teise õnnestumise üle suurt rõõmu saab tunda. See kena mäng saab läbi kõigest 12 tunniga, mille lõpus kõige paremini juhitud rahvusgrupp siis võidukalt maailma parim on.
Mäng ise on teaduslikust vaatevinklist igati paigas. Jah, ajalooliselt kõik suured ja tugevad tsivilisatsioonid lagunesid ning nende asemele tulid uued ja paremad, aga tegemist on siiski mänguga. Näha enda tööd ja vaeva kokku kukkumas ja põrmu langemas, ei ole tore, eriti kui opponentidel sellist asja ei juhtu. Kui kogu see täringu teema ja liiga suur random mängust välja pookida ning lühemaks pakkida, oleks tegelikult tegemist täitsa toreda ja vahva mänguga. Sellise pika mängu saatus ei saa oleneda sellest, kas sul õnnestub mängu 8/9ndal tunnil ära teha üks täringuveeretus või mitte.
Kelgukoerad.
No mida selle kohta öelda. Mäng, mis peaks kujutama detektiive jälgi ajamas ning süüdlast. Detektiivi suurepärane õnn heade vihjete tõmbamisel pakist ning veel suurepärasem loogika, kuidas need vihjed omavahel toredaks mõrvamüsteeriumiks seonduvad; kuidas ühest toredast vihjest on võimalik teha mitu erinevat järeldust ning kus ÕIGE järeldus, miks see vihje oli just õige, öeldakse sulle vastuse puhul ära ilma, et mängu ajal oleks võimalik see loogiliselt tuletada. Oeh, kurat, see mäng on nii halb, et selle mängu halbu külgi on isegi raske välja tuua. See on nn anti-mäng. Mängija tegelikult ju ei leia süüdlast mitte uurimise teel, vaid valede välistamise teel. Miks keegi on süüdlane, ei selgu mitte mängu käigus, vaid vastusekaardi lugemisel. Kogu see komplekt, kuidas sulle vihjeid antakse ning kuidas sa neid saad säilitada... Õigemini küll ei saa säilitada. Brrr, halb.
No mida selle kohta öelda. Mäng, mis peaks kujutama detektiive jälgi ajamas ning süüdlast. Detektiivi suurepärane õnn heade vihjete tõmbamisel pakist ning veel suurepärasem loogika, kuidas need vihjed omavahel toredaks mõrvamüsteeriumiks seonduvad; kuidas ühest toredast vihjest on võimalik teha mitu erinevat järeldust ning kus ÕIGE järeldus, miks see vihje oli just õige, öeldakse sulle vastuse puhul ära ilma, et mängu ajal oleks võimalik see loogiliselt tuletada. Oeh, kurat, see mäng on nii halb, et selle mängu halbu külgi on isegi raske välja tuua. See on nn anti-mäng. Mängija tegelikult ju ei leia süüdlast mitte uurimise teel, vaid valede välistamise teel. Miks keegi on süüdlane, ei selgu mitte mängu käigus, vaid vastusekaardi lugemisel. Kogu see komplekt, kuidas sulle vihjeid antakse ning kuidas sa neid saad säilitada... Õigemini küll ei saa säilitada. Brrr, halb.
