18xx ehk rongimängud on ühed karmimad mängud mängulistis. Mitte ainult seepärast, et seal on nii palju jändamist aktsiate ja firmade ostmise/müümise/vahetamisega, vaid seal on meeletult jändamist ka teiste mängijatega. Kuid on inimesi, kes on sellest vaimustuses ning kellel ei saa nende mängimisest kohe kuidagi küllalt.
18xx
Oma mängukogemustest räägib Neeme.
Lühitutvustus.
18xx mängud on tegelikult väga lihtsad. :) Olgu, ma tahtsin seda lihtsalt öelda, tegelikult see pole muidugi tõsi. :)
Neis mängudes on omajagu reegleid, aga see pole üldjuhul probleem, sest kui mõni selline mäng juba ette võetakse, siis kindlasti leidub keegi, kes on nõus algajatel naha üle kõrvade tõmbama ja enne seda ka pisut reegleid selgitama.
Jättes detailid kõrvale, on mängu põhimõtted siiski lihtsad. Sa ostad raudteefirmade aktsiaid, püüad mõne firma üle kontrolli saavutada ja kui see on sul õnnestunud, siis juhid selle firma tegevusi nii hästi või halvasti kui oskad. Raudteefirmad omakorda ehitavad raudteed, ostavad ronge, teenivad raha reisijaid vedades ja maksavad õnnelikele omanikele dividende. Vahel sa tahad ka mõne firma aktsiaid müüa ja vahel isegi mõne firma põhja lasta. Kõik selleks, et omaenda rahapakki kasvatada ja samal ajal kaasmängijatele kaikaid kodaratesse loopida.
Millele peaks mängu alustades esmalt tähelepanu pöörama?
Ma ütlen igaks juhuks kohe ära, et ma ei ole eriti tugev 18xx mängudes, nii et minu soovitustest on ehk ainult päris algajale natuke kasu.
Minu number üks reegel kõigis rahaga seotud mängudes on väga lihtne - raha mängu alguses on rohkem väärt kui raha mängu lõpus. :) Tegelikult kehtib see üldse kõigis mängudes, sest igas mängus on olemas mingisugune raha ekvivalent. Paljud mängijad seda reeglit ei tea ja sel juhul on neid lihtne võita. :) Seega, kui sul on valida, kas arendada firmat, mille president sa oled või võtta raha välja, siis 99% juhtudel on mängu algul kasulikum raha välja võtta. Sest raha välja võttes on võimalik see uuesti investeerida ja omakorda kasumit tootma panna. Mängu lõpupoole see reegel enam ei kehti, sest 18xx mängudes on tegelikult tegemist bütsantsilike reeglitega pseudoaktsiaturuga, kus muuhulgas omandatavate aktsitate arv on piiratud.
Väga oluline mängu alguses on ka jätta peale erafirmade oksjonit alles piisavalt raha, et käivitada mõni raudteefirmadest. Kui näiteks firma käivitamiseks on vaja, et vähemalt 5 aktsiat on välja ostetud ja odavaim võimalik aktsiahind firma alustamiseks on 65 raha, siis on vaja firma käivitamiseks vähemalt 325 raha. Kui see eeldus on täidetud, siis üldiselt tasub krabada mõni võimalikult kallis erafirma, sest erafirma on üldjuhul võimalik hiljem raudteefirmale 100% kasumiga maha müüa.
On sul välja kujunenud oma kindel strateegia või tekib see jooksvalt?
Ma üldiselt püüan mingi kindla strateegia järgi mängida. Kui see ebaõnnestub, siis üritan uue strateegia leida. :)
Millist strateegiat kasutad?
Ega mul väga palju muud polegi lisada. Võimalusel püüan aktsiavoorus mitte viimane tegutseja olla, sest siis saavad kõik teised järgmises aktsiavoorus enne mind aktsiaid osta/müüa. Tegelikkuses see aga ei kipu eriti õnnestuma, kuna mul kipub olema alguses rohkem raha kui teistel ja seega saan/tahan rohkem osta/müüa. Paraku saab 18xx mängudes ainult ühe aktsia korraga osta.
Mängu lõpupoole läheb mul tavaliselt hoopis kehvemini, sest ma tavaliselt olen oma firmadest liiga palju raha välja kantinud ja nad on viletsamas seisus kui teiste firmad. Ja raudteede ja jaamade ehitust ei oska ma ka adekvaatselt planeerida. Tahaks muidugi teha nii, et minu rongid pääsevad igale poole ja vastaste omad ei pääse, aga üldjuhul läheb just vastupidi. :)
Ma eelistaksin tegelikult täiesti vaba aktsiaturgu, ilma mingite tobedate piiranguteta. :) Aga siiski, ka sellisel piiratud kujul, on ikkagi tegemist väga huvitava mänguga.
On nendes palju aktsiatega manipuleerimist?
See oleneb mängijatest. Kes tahab manipuleerida, sellel on see võimalus olemas.
Aktsiaid müües nende hind langeb, aga ostes ei tõuse, seega on võimalik konkurentide aktsiaid ostes ja seejärel kohe neid müües nende hinda langetada. Hinna langetamine on põhiliselt oluline mängu lõppu silmas pidades (aktsiate väärtus läheb mängija varade hindamisel lõpus arvesse) ja firmade käigujärjekorra manipuleerimisel (kallimad firmad saavad enne käia kui odavamad).
Kas algajale mängurile on need 18xx mängud keerulised või kergelt õpitavad?
Keskmine, ma arvan. Hästi mängida on keeruline, halvasti mängida lihtne. :)
18xx mänge on väga palju. Mille poolest need üksteisest erinevad?
Internetis on olemas erinevuste tabel. Neid erinevusi võib olla kõvasti, aga üldiselt on need ikkagi detailides. Laias laastus on need mängud kõik väga sarnased.
Muidugi mina olen kokku puutunud ainult mõnedega neist. Kui mul kõik meeles on, siis olen siiani mänginud 1830, 1844, 1856, 1889, 18FL, 18AL, 18Scan, 18EU.
Sa oled öelnud, et 1844 meeldib sulle kõige rohkem. Miks just see?
Seal on mitmeid täiustusi võrreldes teiste 18xx mängudega, mis minu meelest teevad mängu veelgi paremaks. Näiteks aktsiavooru käigujärjekord sõltub konkreetselt sellest kui palju kellelgi raha on, seega on võimalik enamasti valida ise endale sobiv koht järjekorras. Teistes mängudes sõltub sinu koht järjekorras pigem teistest mängijatest, mis on natuke totter minu meelest.
Samuti on seal võimalik osta 100% firma aktsiatest, mis mulle samuti meeldib. Ja vabal turul olevad aktsiad langetavad aktsiahinda, mis on samuti huvitav mehhanism. Pealegi on seal erineva suuruse ja omadustega firmasid, mis teeb firmade valimise paindlikumaks ja põnevamaks. :)
Hetkel mulle meeldib ka 1830 päris hästi, kus küll 1844 moodi uuendusi pole, aga kus nii erafirmad kui ka raudteefirmad on väljavaadete poolest väga ebavõrdsed ja sellega tekib väga huvitava dünaamikaga mäng.
Ma ise tahaks näha küll hoopis realistikuma aktsiaturuga 18xx mängu, aga ma pole kindel, et see kunagi juhtub. Näiteks võiks aktsia hinna määrata puhtalt nõudmine ja pakkumine, mitte mingi veider kunstlik pseudosüsteem nagu praegustes mängudes. Samuti võiks dividendide maksmine olla täiesti vaba, s.t. igal ajal ja suvalises koguses. Firmad võiksid saada laenu võtta (ok 1856-s saabki teatud määral). Aktsiate ostmisel ja müümisel ei tohiks ka mingeid piiranguid olla. Ja firma ei tohiks saada dividende vabale turule müüdud aktsiate eest (kes tahaks olla aktsionär kui firma kõik dividendid endale jätab? :))
Kas need mängud on paremad rohkema või vähema arvu mängijatega?
Ma arvan, et iga strateegiamäng on tegelikult parem vähema arvu mängijatega, sest suurem mängijate arv tekitab rohkem juhuslikku "müra" ja kaob võimalus asju ette planeerida. Aga teisest küljest võib see juhuslikkus ja "müra" mängu vahel just huvitavamaks teha. Nii et minu jaoks on mõlemad variandid head. :)
Seega mul mängijate arvu osas tegelikult eelistust ei ole, aga ma tean mängijaid, kellele selline kaos kindlasti rohkem meeldib ja nemad tahaksid just võimalikult suurema arvu mängijatega seda mängida.
Kas mõnikord on võit või kaotus tulnud mängus ka kuidagi ootamatult, planeerimatult?
Jah, on ikka. Mängu alguses ma üldiselt planeerin võita ja kui siis kaotus tuleb, siis on see täiesti planeerimatult. :) Vastupidist pole küll olnud. :)
Aga on mõnikord mängu lõpp ootamatult tulnud?
Ei, üldiselt mitte. Ühes mängus üks algaja organiseeris end pankrotti kohe mängu alguses, aga ma ei saa öelda päris, et see liiga ootamatu oleks olnud. Aga jah, ma polnud selleks siiski valmistunud ja kahjuks ei võitnud. ;)
Kusjuures tore asi selle juures, et kui see mängija, kelle nime me siinkohal ei maini :), oleks pisut teistmoodi asja organiseerinud, oleks ta võinud pankrotti minnes mängu ka võita. :) 18xx mängudes on see nimelt võimalik, et pankrotistunud mängija varad on kõige suuremad ja ta võidab (mängija pankrot üldiselt lõpetab mängu).
