Battlestar Galactica nimi on kuulus ja enamikule teada. Aga seda telesarja tõttu, mistõttu suur osa inimestest ei teagi, et on tehtud ka selleteemaline lauamäng. Battlestar Galactica on paljude lauamängurite lemmikmäng oma põnevuse, riugaste ja ootamatuste tõttu. On nii koostööd kui vastuhakku, kriiside lahendamist kui paranoiat. Mis selle mängu aga mõnele mängijale veel nii võluvaks teeb, on allpool kokku võetud.
Battlestar Galactica
Mängu mitmekesisust tutvustab Kristjan.
Lühitutvustus.
Battlestar Galactica on samanimelise telesarja põhjal loodud lauamäng, kus sarnaselt sarjale kehastavad mängijad kosmoselaeva meeskonna liikmeid. Nende hulgas on aga reeturid, kes kogu üritust saboteerida üritavad.
Kuna mäng on väga tugeva temaatikaga, siis ei saa mängust rääkida ilma selle taga peituvat lugu tutvustamata. Nimelt on Battlestar Galactica sarja ja ka selle lauamängu sisu järgmine: inimesed lõid kunagi kõrgetasemelised robotid, kes aga oma loojatele vastu hakkasid ja nende juurest ära põgenesid, et hiljem hävitava rünnakuga tagasi tulla. Nüüd põgenevadki alles jäänud inimesed väheste varude ja ühe lahingulaevaga - Battlestar Galactica - Cylonite eest. Cylonid on vahepeal aga suutnud areneda nii kaugele, et osad mudelid on täielikult inimestega sarnased ja seda lausa füüsiliselt viimse detailini. Ja otse loomulikult on nad inimeste sekka imbunud, et neid saboteerida ja nad Cyloni sõjalaevastikule kätte mängida.
Nagu ka telesarjas, on osad mängijatest Cylonid, seda aga varjatult - kes mingit rolli mängib, loositakse rollikaartide põhjal välja ja jääb vaid mängija enda teada. Nii on võimalik Cylonist mängijal abivalmi inimesena kehastuda ja hoopis mõne teise mängija suhtes kahtlusi õhutada, ise samal ajal salaja inimeste ponnistusi saboteerides.
Seda, et mängu temaatika tugev on, kinnitab ka minu enda kogemus selle mänguga. Nimelt olin mänginud seda ca 10 korda, enne kui sarja vaatasin. Ja kui sarja nägin, siis tundus mulle, et ohoo kui hea telesari on lauamängu põhjal tehtud! Tegelikult aga oli ju vastupidi.
Kuidas seda mängitakse?
Mäng toimib nii, et mängu alguses valib iga mängija ühe tegelase keda mängida ja lisaks loositakse ka varjatult tema roll - inimene või Cylon. Inimeste võidu nimel on vaja jõuda sihtpunkti - Koboli nimelisele planeedile ilma, et ressursid otsa saaksid või inimesi Cylonite poolt hävitataks. Selleks tuleb inimestel oma laevaga FTL (
faster than light travel) hüppeid tehes reisida 8 distantsiühiku kaugusele ja siis sooritada veel üks viimane hüpe.
Nagu sarjaski, kummitab seda ponnistust aga pidev saboteerimine Cylonite poolt ja Cylnoni sõjalaevastike rünnakud. Cylonitest mängijad võidavadki siis, kui inimestel sihtpunkti jõudmine ebaõnnestub.
Lahendatud on see nii, et iga mängija saab enda käigu ajal teha ühe liikumise ja ühe tegevuse - tegevus võib olla näiteks mõne laeval oleva asukoha aktiveerimine või käest mõne tegevuskaardi välja mängimine. Iga mängija käigu lõpus aga tõmmatakse kriiside kaardipakist üks kaart, mida siis mängijad lahendama peavad asuma - kas on tekkinud leke veehoidlas, ellujäänud vajavad päästmist, Cyloni viirus on pardaarvutites valla pääsenud või on juhtunud midagi veel hullemat. Kriis lahendatakse enamasti
skill checki tehes - selleks on kaardi peal näidatud positiivsena ja negatiivsena mõjuvad värvid. Vastavat värvi
skill kaarte käest lauale mängides (enamasti pilt allapoole ning siis enne avaldamist segades) üritatakse nõutud summa jagu kaarte kokku saada - iga kaardi puhul on oluline tema värv ja numbriline tugevus. Et paranoiat tekitada, tuleb kaks kaarti alati "saatuse" pakist, kuhu on eelnevalt igast võimalikust värvist kaks juhuslikku kaarti segatud.
Kriiside lahendamise teeb keeruliseks see, et kaardid on piiratud ressurss ja igat kaarti annab ka teisteks eesmärkideks kasutada - näiteks enda käigu ajal tegevusena mängida või siis käiguväliselt teiste abistamiseks mängida. Erinevat tüüpi
skill kaarte saavad mängijad enda käigu alguses vastavalt oma tegelaskuju erisustele ja kaarte ei ole kunagi piisavalt, et kõiki kriise lahendada. Seda enam, et Cylonist mängijad võivad neid
skill checkide puhul salaja vastu mängida. Käigu lõpus selgub ka see, kas FTL seadme valmisolekut suudeti suurendada või mitte. Iga natukese aja tagant on võimalik uus ülevalguskiiruseline hüpe sooritada, mis aga nõuab seadme taaskordset laadimist mitme käigu jooksul. Kui hüpe sooritatakse, siis suudetakse eest ära põgeneda ka Battlestar Galacticat ründama tulnud Cylonite laevade eest. Seda aga ainult seniks, kuni nad tagasi tulevad.
Cyloni sõjalaevade vastu saab sõdida nii Battlestar Galactica pardalt kahuritega kui ka väikeste hävitajatega avakosmoses, mida saavad osad mängijad ka mehitada - nimelt need kes on piloodi rolli valinud. Lisaks pilootidele on võimalik mängida veel mitmeid erinevaid tegelaskujusid. Üheks nendest on president, kes langetab osad tähtsamad otsused ning omab ka Quorum kaardipaki näol teatavat võimu ja lisavõimalusi. Alati on keegi mängijatest ka admiral, kes omab kontrolli tuumalõhkepeade üle, teeb samuti osad tähtsamad otsused ning hüppe ajal saab kahe võimaliku sihtpunkti vahel salaja "parima" välja valida. Mis tema arust parim on, sõltub juba sellest kas tegemist on inimesega või varjatud Cyloniga. Avalikustatud Cylonid enam inimeste rolle täita ja salaja saboteerida ei saa, küll aga saavad nad Cyloni vägesid abistada ja sedasi Cylonite võidu nimel inimeste vastu mängida.
On selles mängus ka strateegiat?
Ikka on. Kuna seal on õnnefaktorit nii kaartide kui ka täringu näol, siis tihti tulebki otsuste langetamisel lähtuda sellest, mis tõenäoliselt juhtuda võib, kui üks või teine valik teha. Tihtipeale viib kaval planeerimine ka heade kombinatsioonideni, millega ühest või teisest tekkinud takistusest üle saada.
Kuna tegemist on koostöömänguga, kus võidab kas üks või teine meeskond, ongi tähtis oma meeskonna võidu nimel koostöö tegemine oma tiimikaaslastega. Kes aga tiimikaaslased on, tuleb deduktsiooni kasutades või teisi mängijaid lugedes välja selgitada. Kui Cylonist mängija on osav bluffija, siis see ei pruugigi õnnestuda enne, kui ta ise oma rolli kõige ootamatul hetkel avaldab.
Tihtipeale on mängus ka usaldusel suur roll - kui teist mängijat Cylon olemises kahtlustatakse, siis ei saa ka talle vastutusrikast ülesannet anda, mis võib teinekord inimeste võidu nimel väga oluline olla. Liigne paranoia võib inimesed hukatusele viia ja samuti võib ka liigne usaldamine mängu hetkega kõvasti Cylonite kasuks keerata. Cylonina on oluline oma sigadusi õigesti ajastada ja tihtipeale on kasulik ka enne mängu lõppu oma roll avaldada ning avalikult inimeste vastu tegutseda.
Nagu paljudes teistes lauamängudes, võib ka siin esimestel mängukordadel osa mängu strateegilisest sügavusest märkamata jääda ja alles hiljem avastada, et tegelikult on igal otsusel, kaardi kasutamisviisil ja valikul ka oluline tagajärg.
Miks see mäng sulle meeldib?
Esiteks sellepärast, et tegemist on koostöömänguga, mis tähendab väga palju mängijatevahelist suhtlemist ja nõu pidamist. Aga eriliselt heaks teeb mängu just see, et koostöömäng on ta vaid osaliselt - alati on keegi reetur ja lisab seega mängule pinget ja põnevust. Vastasmängijaid on ikka huvitavam üle kavaldada kui mängusüsteemi. Pealegi tekitavad varjatud rollid ka palju paranoiat ja psühholoogilist pinevust - on vaja välja selgitada, keda usaldada ja keda mitte ning samal ajal võita teiste usaldus, et siis inimene olles paremat koostööd teha või Cylon olles inimesi kõige hävitavamal hetkel reeta.
Lisaks on mäng väga temaatiline ja pea iga kord jutustab mäng ühe eepilise loo sellest, kuidas inimesed lõputuid takistusi trotsides siiski napilt pääseda suudavad või siis Cylonite väed nad napilt peatada suudavad. Kui mängijad loosse ja oma rolli sisse elavad, siis suudab mäng väga hästi endasse haarata ning pakkuda põnevat elamust ootamatute ja lõbusate seikadega.
Ka taasmängitavuse väärtus on mängul tänu kriiside juhuslikkusele väga hea - kunagi ei tea, mis ees võib oodata. Samuti lisab psühholoogiline pool sügavust ja varieeruvust - Cyloni ja inimeste rollid jagatakse juhuslikult ja erinevad inimesed mängivad rolle erinevalt. Ja nagu rollide mängimisega ikka, isegi sama inimene võib sama rolli erinevalt mängida.
It never gets old. :)
Kui tihti sa suudad Cyloni mängus ära arvata?
Sellega on olnud nii pihta- kui ka möödapanekuid, aeg-ajalt ikka õnnestub. Sõltub ka mängija bluffimisoskusest ja sellest, kui hästi ma teda tunnen.
Mängul on psühholoogilist poolt küll, aga samas mitte näiteks nii palju kui hundimängus, kus reeturi ära aimamine on mul veidi paremini õnnestunud. Battlestar Galacticas on palju mängumehaanikaid ja iga mängija käik on ikkagi tema enda otsustada. Mõnikord tehakse teiste mängijate soovitustest erinevalt ka lihtsalt sellepärast, et mängijale endale tundub see valik parem ja selle peale võivad teised teda Cylon olemises kahtlustama hakata. Ka ise olen sellisel põhjusel kedagi Cylonina hakanud kahtlustama, kuigi ta tegelikult ei olnudki.
Mõnikord on Cylon võimalik välja selgitada ka puhtalt dedukstsiooni teel. Näiteks kriisi lahendamisel, kui kasutatakse käesolevaid kaarte ja mängitakse need nägu allpool lauale ning seejärel segatakse. Kui selgub, et vastumängitud kaarte on palju, saab sellest omad järeldused teha, arvestades seda, kes selliseid kaarte oli võimeline mängima.
Kas algajal on mängus lihtsam olla Cylon või inimene?
Kindlasti inimene, sest Cylonil on mitmed erireeglid ja neid mängu ajal küsima hakates paljastab mängija tahes tahtmata oma tegeliku rolli. Kui reeglid on juba selged, siis on tegelikult Cylonina veidi lihtsam võita, kuna mäng viskab ilma Cylnoist mängijate abitagi inimeste eduteele ohtralt takistusi (oleneb ka sellest kas ja milliseid mängulaiendeid kasutatakse).
Millist rolli sulle endale kõige rohkem meeldib mängida - Cylonit või inimesi?
Mõlemat on huvitav mängida. Inimesena on huvitav teisi pinnida ja süüdistada Cyloniks olemises ning vaadata, kuidas nad reageerivad ning sellest omad järeldused teha. Samuti on inimeste jaoks mängu veidi raskem võita - seega on inimesena mängimine omaette väljakutse ja võitmine eriti rahuldust pakkuv. Ka koostöö teiste inimestega annab hea meeskonnatöö tunde.
Cylonit aga on huvitav mängida, kuna tuleb käiku panna bluffimisoskus ja kuigi usalduse võitmine on mõlemal puhul oluline, on Cylonina võimalik mõnel hetkel usaldust väga kurjasti ära kasutada. Ja kuna ma päris elus olen hea inimene (vähemalt enda arust), siis on vahelduseks väga lõbus mängida tõeliselt kurja tegelast, muahahaha! :)
Battlestar Galactical on mitu laiendit. Kas need annavad mängule ka midagi juurde?
Jah, mängule on tõepoolest lühikese aja jooksul kaks laiendit välja antud. Nad annavad üht-teist juurde küll, kohati isegi liiga palju. Ehk siis teisisõnu on mõlema laiendi puhul tegemist suurekarbilise laiendiga, kuhu on pandud hulk häid ideid ja ka paar liigset täiendust või muudatust, mis tunduvad lisatud olevat vaid sellepärast, et suur laiendikarp oma hinda õigustaks ja pooltühjaks ei jääks. Õnneks on laiendite loojad sellest ka ilmselt ise aru saanud ja kõik need kahtlased ideed valikuliselt kasutuselevõetavaks teinud.
Esimeses laiendis, nimega Battlestar Galactica: Pegasus Expansion, tuli juurde hulk tegevuskaarte, uued tegelased, keda mängida ja teine lahingulaev Pegasus, mida saab nii Cylonite rünnakute ajal põhilaeva asemel ohverdada kui ka seal olevaid uusi asukohti tegevustena kasutada. Minu jaoks aga on esimeses laiendis üleliigseteks osaks New Caprica, mis teeb mängu kõvasti pikemaks ilma eriti midagi huvitavat mängudünaamikale lisamata. Õnneks saab laiendit ka ilma selleta edukalt kasutada. Samuti rikub mängu ära see, kui mängida valikulist Cylon Leaders mänguvarianti - Cyloni liidrit võib isegi huvitav ise mängida olla (ma pole seda kunagi mänginud), aga kõigi teiste mängijate jaoks solgib see mängu ära, kuna selle mängija suhtes kaob paranoia, et kas ta on inimene või Cylon. Isegi kui juhtub, et tema salajane võidutingimus eeldab inimeste võitu, sigatseb ta ikkagi inimeste vastu ja seda kogu mängu vältel avalikult.
Teiseks laiendiks on Battlestar Galactica: Exodus Expansion, kus peale lisandunud tegelaste ja tegevuskaartide on üheks peamiseks uuenduseks Cylon Fleet, mis muudab mängu päris palju ja õnneks paremuse poole (kuigi ka baasmäng on juba väga hea). Nimelt ei tule Cylonite sõjalaevade rünnakud enam üllatusena kriiside pakist, vaid kogu aeg on näha, kuidas vägi koguneb ja siis korraga inimestele kaela hüppab. Sellega seoses on ka pilootide elu põnevamaks muudetud, kuna nendest sõltub inimeste ellujäämislootus rohkem kui varasemates mänguversioonides. Ka rollikaartide jagamisele on huvitavaid lisavõimalusi lisatud. Järjekordselt on aga ka midagi üleliigset lisatud - nimelt Ionian Nebula mänguvariant, mille puhul toimub kogu mängu jooksul mingi veider tokenite korjamine ja mängu lõpufaasis nendega midagi pimesi oksjoni pidamise sarnast - asi mis sellesse mängu eriti hästi ei sobi minu meelest.
Veidratest täiendustest hoolimata on laiendid igati väärt kraam ja ise mängingi viimasel ajal mõlema laiendiga, kasutades neid variante, mis laiendite loojatel hästi välja on kukkunud. :)
