Anonüümne
Kuna meil üks hea lauamängur lahkus pikemaajaliselt Rootsi, siis korraldasin mõningase uurimise, kus ja kuidas ta seal oma mängukirge rahuldab.

Eestis saab lauamänge mängida sellistes poodides nagu lauamangud.ee, Ludo ja ka WePlay ruumides. Rootsis on meie eestlasest lauamängurile selleks Dragon's Lair, mis on tema arvates võib-olla isegi suurim pood Stockholmis. Kuid kuna ta ise lauamänge eriti ei osta, teab ta ainult kahte teist poodi veel, nii et kindlalt saab öelda, et see on vähemalt neist suurim.

Pood ise on kirjelduse järgi vägagi suur ja mahukas. Üleval korrusel müüakse lauamänge, mille valik tundub silma järgi olevat suurem kui Eestis. Samas ruumis mängitakse ka arvutimänge. All keldris on suur pommivarjend kümnete laudadega, mis on siis laua- ja kaardimänguritele mõeldud. Tõsi küll, seal viibib ka tavaliselt "mingi lärmakas rollimängugrupp".

Selleks, et seal mängimas käia, peab end eelnevalt klubi liikmeks registreerima, milleks küsitakse väikest kuutasu. Seda võib nimetada ka ruumide kasutustasuks, kuna see koosneb kuumaksust pluss korratasust. Kuna aga lauamänguõhtu toimub kord nädalas, maksab meie lauamängur vaid teisipäeva eest, sest muudel aegadel toimuvad seal MTG ja teiste kaardimängude õhtud ja võitlused, millest ta osa ei võta. Mis õhtul miskit toimub, seda saab vaadata netis olevast kalendrist. Kas klubiliikmel on veel mingeid võimalikke soodustusi, seda meie lauamängur öelda ei oska, kuna mänge ta ei osta ja ka meili teel mingit spämmi ei saa.

Lauamänguõhtu on sarnane Eestis toimuvatega, ainult selle suure vahega, et poe poolt pole mitte mingeid mänge kasutamiseks antud. Kes mängida tahab, võtab ise miskit kaasa või loodab teiste peale. Nii käib näiteks üks tegelane kohal suure IKEA kotiga, kus on tavaliselt ligi 15 erinevat mängu sees. Mida mängitakse, lepitakse juba kohapeal kokku. Uksed on avatud kella 10ni õhtul, nii et selle ajaga peab hakkama saama.

Oletasin, et Rootsi lauamängurid eestlastest eriti ei erine ning see vastab ilmselt ka tõele, v.a. selles osas, et mänguri keskmine vanus tundub Rootsis pisut kõrgem olevat. Kuid kaardimängijad seevastu on üldjuhul noored inimesed.

Meie Eesti lauamängur ongi selle klubi-poe juurde pidama jäänud, kuigi tunnistas, et on kunagi ka ühes teises klubis käinud. Seal oli osalemine tasuta ning sööki sai kohapeal tavapoe hinnaga. Kuid varsti ta sest paigast loobus, kuna see kippus olema mingite punkarite kogunemiskoht ja ruumi oli seega minimaalselt.

Kõige enam eelistab ta siiski hoopis teistel külas käia, kus on kindlasti mugavam, see on tasuta ning ühtlasi ei visata sealt ka teatud kellaajal välja. Enda juures pole ta veel rootslastele lauamänguõhtuid korraldanud, kuid samas kõiki eestlasi kutsub küll külla. Ruumi pidi kõigile jaguma.

Kogu info on lauamänguri käest saadud, netiinfot pole antud jutus kasutatud.